Tartumaa mõisad ja linnused Manors and castles of Tartu County
Tartumaal on 3D-lennul 22 mõisat ja 4 linnust. Iga lehe juures on mõisa lugu, omanikud ja arhiivifotod läbi aegade.
The 3D flight includes 22 manor houses and 4 castles in Tartu County. Each page has the story, the owners and archive photos through time.
Säilinud 10Taastatud 1Ootab päästmist 2Hävinud 13
Alusta 3D-lendu · Start the 3D flight →
Aakre mõis Aakre Manor
Tartumaa · Elva · 19. saj · Säilinud
Aakret mainiti esmakordselt 1557. aastal; varasem nimi Kawrimoise tuleb Kawerite perekonnalt, kellele mõis kuulus 15.–16. sajandil. 1627. aastal annetas Gustav II Adolf Aakre koos Rõnguga admiral Clas Larsson Flemingile. Hiljem…
Alatskivi mõis Alatskivi Manor
Tartumaa · 1876–1885 · Taastatud
Parun Arved von Nolcken ehitas 1876–1885 valge uusgooti lossi, mille eeskujuks oli Šotimaa Balmorali loss. Taastatud lossis on täna muuseum ja Eduard Tubina muuseum.
Elistvere mõis Elistvere Manor
Tartumaa · Elistvere · 1785 · Lammutatud 1930. aastatel
Elistvere oli ümbruskonna vanimaid mõisu, mida mainiti juba 1355, ja see läks Ungernitelt Wrangellidele ning sealt Stackelbergidele. 1785 lasi Reinhold von Stackelberg ehitada hiiglasliku hilisbarokse häärberi kõrge sokli ja…
Kammeri mõis Kammeri Manor
Tartumaa · Kambja · 18. saj lõpp · Lammutati 2009
Keskaega ulatuvat Kammeri mõisat on esmamainitud 16. sajandi keskel ja saksakeelse nime sai see tollastelt omanikelt Dückeritelt. 17. sajandil kuulus mõis Fersenitele, pärast Põhjasõda Rennenkampffidele ja Helmersenidele ning…
Kavastu mõis Kavastu Manor
Tartumaa · Luunja · 1890. aastad · Hävinud 1944
Kavastu mainiti 1544 Jakob Krabbe valdusena ja hiljem vahetas see omanikke Oxenstiernadest Wulfideni. 1890. aastatel kerkis Emajõe kaldale neobarokne loss kõrge murdkatuse ja kolmekorruselise torniga, mida peeti ümbruskonna…
Kodijärve mõis Kodijärve Manor
Tartumaa · Kambja · 18.–19. saj · portikus 20. saj · Säilinud
Kodijärve mõis eraldati 17. sajandi teisel poolel Arula mõisast. Kuni 1800. aastani kuulus see Brackelitele ning 1856. aastast kuni 1919. aastani Ackermannidele; viimane omanik oli Arthur von Ackermann. Kõrgel künkal Kodijärve…
Kokora mõis Kokora Manor
Tartumaa · Peipsiääre · 19. saj algus · Ootab päästmist
Kokora mõis asutati 1734. aastal Alatskivi mõisa maadest. 18. sajandil kuulus see Kircheritele, hiljem Schultzidele ja 19. sajandi lõpust Rathlefidele; viimane omanik oli Martha von Rathlef. 19. sajandi algul ehitati pikk…
Kriimani mõis Kriimani Manor
Tartumaa · Kastre · 19. saj keskpaik · Säilinud
Kriimani mõis pärineb keskajast ja sai saksakeelse nime tollastelt omanikelt Brinkenitelt. Rootsi ajal kuulus see Riegemannidele, kellelt pärineb eestikeelne nimi. Pärast Põhjasõda kuulus mõis Kaweritele, Boettigeridele…
Kukulinna mõis Kukulinna Manor
Tartumaa · Tartu vald · u 1870 (vanem osa varasem) · Ootab päästmist
Kukulinna mõis pärineb keskajast ja seda on esmamainitud 1553. aastal, kui see kuulus Löwenwoldedele. 17. sajandi lõpust vahetas mõis tihti omanikke ning 1870. aastal omandasid selle Koskullid; viimane omanik enne võõrandamist…
Kärkna klooster Kärkna (Valkena) Abbey
Tartumaa · Tartu vald · 1229–1233 · uuesti pärast 1234 · Hävinud 1558
Tsistertslaste Valkena kloostri rajas esimene Tartu piiskop Hermann I, kes veetis seal pimedana oma vanaduspäevad ja maeti sinna. Esimesed hooned purustasid Novgorodi väed 1234; uus klooster ehitati Emajõe ja Amme jõe nurka…
Luke mõis Luke Manor
Tartumaa · Nõo · u 1900 · Hävinud 1944
Luke kuulus sajandeid von Löwenwoldedele ja Liivi sõda rüüstas mõisa paljaks. 1841 päris selle von Knorringute suguvõsa, kelle ajal kujunes astmeliste tiikide ja pärnalabürindiga kuulus park. Umbes 1900 valminud peahoones…
Mäksa mõis Mäksa Manor
Tartumaa · Kastre · 18. ja 19. saj vahetus · tiib 19. saj teisel poolel · Säilinud
Mäksa mõis pärineb keskajast ja seda mainiti esimest korda 1555. aastal; nime sai mõis tollaste omanike Meckside järgi. Pärast Põhjasõda kuulus see Schübteritele, Loewensternidele ja Essenitele. Mõisasüda asub Emajõe maalilisel…
Palupera mõis Palupera Manor
Tartumaa · Elva · 1860. aastad · Säilinud
Palupera varaseimad teated pärinevad 1582. aastast. 16.–17. sajandil kuulus mõis Dückeritele, Bronskydele ja Fersenitele, pärast Põhjasõda Rennenkampffidele, Samsonitele ja Rosenitele. Pikemalt oli mõis Bruiningkide käes, kes…
Raadi mõis Raadi Manor
Tartumaa · Tartu · 1783 · uus maja 1840. aastad · Hävinud 1944
Von Liphartide Raadi oli Lõuna-Eesti üks silmapaistvamaid mõisaid, kuulus ka oma kunstikogu poolest. 1922. aastast tegutses härrastemajas Eesti Rahva Muuseum. 1944 hävis maja pommitamisest alanud tulekahjus. 1988 kogunes…
Rannu mõis Rannu Manor
Tartumaa · Elva · 18.–19. saj · Hävinud 1973
Rannu mainiti 1471, kui siin seisis Tiesenhausenite kivist vasallilinnus, mistõttu sakslased kutsusid seda Schloss Randeniks. Sajandite jooksul vahetusid Campenhausenid, Siversid ja Bergid ning peahoone kasvas mitmes järgus.…
Rõngu mõis Rõngu Manor
Tartumaa · Elva · u 1780 · Hävinud 1917
Rõngu vasallilinnus kõrgus mäel juba keskajal, kuid Liivi sõjas muutus see varemeks. Umbes 1780 ehitati linnusest saja meetri kaugusele uus murdkatusega peahoone. 1917. aastal hävitas selle tuli ning vundamendi kõrval valvab…
Rõngu vasallilinnus Rõngu Vassal Castle
Tartumaa · Elva · u 1340 · Õhiti 1625
Tartu piiskopi vasallid Tödwenid rajasid linnuse arvatavasti 1340. aastal Rõngu jõe kõrgele kaldale, et valvata teede ristumiskohta, kus Tartu maantee hargnes Viljandi ja Riia poole. Umbes 30 × 30 meetri suurust kastelli…
Saadjärve mõis Saadjärve Manor
Tartumaa · Tartu vald · u 1800 · Säilinud
Saadjärve mõisa esmamainimine pärineb 1557. aastast, mil see kuulus Wrangellidele. Hiljem olid mõisa pikaaegsed omanikud Koskullid ning 1919. aastal võõrandati mõis Paul von Haeckelilt. Kahekorruseline varaklassitsistlik…
Suure-Kambja mõis Suure-Kambja Manor
Tartumaa · Kambja · 18. saj esimene pool · ümber ehitatud 19. saj algul · Varemeis pärast 1998. aasta tulekahju
Suure-Kambja mõisat on esmamainitud 1594. aastal. Hiljem kuulus see pikalt Stackelbergidele. Ühekorruseline puidust peahoone kerkis arvatavasti üsna pea pärast Põhjasõda. 1790. aastatest kuulus mõis Knorringitele, kes ehitasid…
Tabivere mõis Tabivere Manor
Tartumaa · Tartu vald · 19. saj algus · Lammutati 1960. aastate lõpul
Tabivere, rahvasuus ka Voldi mõis, kujunes Tartu piiskopi vasalli Camby kahest külast. 1626. aastal läänistas Gustav II Adolf selle Tartu linnale. Ühekorruseline tellistest peahoone ehitati ilmselt Münnichite ajal 19. sajandi…
Tartu piiskopilinnus Tartu Bishop’s Castle
Tartumaa · Tartu · 1224–1230 · Hävinud 1708
Pärast seda kui ristisõdijad 1224 Tartu muinaslinnuse vallutasid, ehitati Toomemäe idaserva Tartu piiskopi residents, mis valmis 1230. aastateks. Pealinnus asus muinaslinnuse kohal ja oli toomkirikust eraldatud vallikraaviga…
Uderna mõis Uderna Manor
Tartumaa · Elva · 1880. aastad · Säilinud
Uderna mõisa esmamainimine pärineb 1486. aastast. Mõis kuulus Tiesenhausenitele, hiljem Volskitele, Sbinskitele ja Günsterbergidele; viimane omanik oli Oskar Matthias Fuchs. Kahekorruseline historitsistlik peahoone ehitati 1880.…
Uue-Kastre linnus Uue-Kastre Castle
Tartumaa · Kastre · pärast 1342 · mainitud 1392 · Hävis Põhjasõjas
Tartu piiskopkonna Uue-Kastre linnus rajati tõenäoliselt pärast 1342. aastat Emajõe vasakkaldale, 12 km enne jõe suubumist Peipsi järve, teetõkkeks ja tollipunktiks. Vanim osa oli neljatahuline tornlinnus; 15. sajandi teiseks…
Vana-Kirepi mõis Vana-Kirepi Manor
Tartumaa · Elva · u 1800 · pikendatud 19. saj · Säilinud
Kirepi mõis asutati 17. sajandil ja vahetas sajandite jooksul palju omanikke; enne 1919. aasta võõrandamist kuulus see Bruno von Samson-Himmelstjernale. Pikk ja üsna lihtne puidust peahoone ehitati mitmes järgus. Selle vanim osa…
Vana-Kuuste mõis Vana-Kuuste Manor
Tartumaa · Kambja · 18. saj lõpp · Säilinud
1521. aastal esmamainitud Vana-Kuuste kuulus tollal Zoegedele, hiljem Liphardtidele, Ungern-Sternbergidele ja Siversitele; viimane omanik oli Leo von Sivers. Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati arvatavasti 18.…
Vastse-Kambja mõis Vastse-Kambja Manor
Tartumaa · Kambja · 19. saj algus · Säilinud
Vastse-Kambja eraldati 17. sajandil Suure-Kambja mõisast. Mõisasüda rajati kirikust pool kilomeetrit lääne poole Otepääle viiva tee äärde. Mõis on kuulunud Stackelbergidele, Rennenkampffidele ja Wittedele ning 1868. aastast kuni…
