Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel ja selle esimene omanik oli Ericus Beck. 17. ja 18. sajandil vahetusid omanikud korduvalt. 1848. aastal omandas mõisa Otto von Krusenstern, kelle ajal valmis 1851. aastal esinduslik neorenessanss-stiilis peahoone: kahekorruseline lameda katusega kivihoone, mille lihtsat peafassaadi ilmestasid väike hulknurkne eeskoda ja katuserinnatise ehisviil. Esinduslikum oli pargipoolne külg, mille keskel oli kolme kaaravaga kaaristu ja paremas otsas sihvakas neljakorruseline torn. 1857. aastal sai Murastest Rannamõisa kõrvalmõis, kuid Rannamõisa omanikud elasid edaspidi Murastel; 1880. aastatest kuni 1919. aastani kuulus mõis Weymarnidele.
Pärast võõrandamist oli peahoones 1920–1995 lastekodu, mille tarbeks ehitati 1980. aastatel peahoonest edela poole galeriiga ühendatud uus hoone. Hiljem läks mõisahoone eravaldusse, kuid jäi tühjaks ning 2001. aasta tulekahju hävitas vahelaed ja katuse. Säilinud on mitu enam või vähem ümber ehitatud kõrvalhoonet.
Omanikud
Beck1620. aastad
von Krusenstern1848–1857
von Budberg1857
von Weymarn1880. aastad–1919
Teadmiseks
Kuigi Muraste oli ametlikult Rannamõisa kõrvalmõis, oli see mõisakompleksina Rannamõisast kaugelt esinduslikum.
Peahoone taga asus avar park ning osa kõrvalhooneid ümbritses peahoone esist auringi.
