Harku oli keskajal kivist väikelinnusega Tallinna asekomtuuri residents. Põhjasõjas, septembris 1710, sõlmiti Harku mõisa härrastemajas kapitulatsioonileping Vene vägede ning Rootsi vägede ja kohaliku aadli vahel, mis lõpetas sõja Eestimaal. Budbergid ehitasid baroki maja 1770. aastatel varaklassitsistlikuks ja Robert von Ungern-Sternberg andis sellele 1875 praeguse uusrenessansliku kuju.
Peahoones tegutses 1957. aastast Eksperimentaalbioloogia Instituut; pargis on kindlust meenutav tugimüür ja kahe torniga kasvuhoone varemed.
Omanikud
Liivi ordu1372–1561
von Uexküll1679–1755
von Budberg1755–1836
von Ungern-Sternberg1836–1892
Hermann von Harpe1912–1919
Teadmiseks
Lähedal on oletatava 14. sajandi Harku ordulinnuse varemed.
1912 müüs Hermann von Harpe osa mõisast 158 inimesele Peetri aedlinna rajamiseks.
1920.–1930. aastatel asusid mõisas parandusmaja ja vangla.
Fotod ajas
2012 · Kindlust meenutav tugimüür torniga Ivar Leidus · CC BY-SA 3.0 EE2012 · Keskaegse linnuse jäänused Ivar Leidus · CC BY-SA 3.0 EE2022 · Park peahoone eest 2022 KerdoKristjan · CC BY-SA 4.02022 · Mõisajärv 2022 KerdoKristjan · CC BY-SA 4.0
