Mõis · Harjumaa · Harku
Kumna
Mõisa rajas 1620. aastatel Johan Knopius, kelle järgi kutsuti paika kaua Knoobuseks. Alates 1838 valitsesid siin von Meyendorffid, kes alustasid 1910. aastatel sammasportikusega neoklassitsistliku peahoone ehitamist. Maja valmis alles 1920. aastatel, kui mõis oli juba võõrandatud, ja pere lahkus lõplikult 1939.
Ehitatud / mainitud 1910. aastad
Stiil Neoklassitsism
Seisund Säilinud Täna
Uus peahoone on eraomanduses ja restaureerimisel; vana puitmaja seisab tühjalt.
Omanikud Knopius1620. aastad–1656 von Kosküll1778 von Meyendorff1838–1939 Teadmiseks Georg von Meyendorff püstitas 1862 Keila teeristile Martin Lutheri pronkskuju, mis 1949 sulatati Stalini kuju materjaliks. Mõisas on kõrvuti kaks peahoonet: vana puumaja ja uus kivimaja. Uus peahoone valmis alles pärast võõrandamist. Fotod ajas arhiiv · Kumna mõisarhiiv · Kumna mõisarhiiv · Kumna mõisa peahoonearhiiv · Kumna mõisa vana peahoonearhiiv · Kumna mõisa uus härrastemajaarhiiv · Kumna mõisa vana härrastemajaarhiiv · Kumna mõisa uus härrastemajaarhiiv · Kumna mõisa vana härrastemajaLähedal
Hooned on stiliseeritud kujutlused, mitte täpsed mõõdistatud mudelid. Faktid: mois.ee, Eesti Arhitektuurimuuseum, ERR, Vikipeedia. Fotod: MuIS ja Wikimedia Commons, autorid ja litsentsid on iga foto juures.
© 2026 Valev Laube · Valev Laube miniprojekt · valevlaube.com/lab