Mõis · Harjumaa · Lääne-Harju
Kõltsu Wellenhof
Kõltsu ei olnud rüütlimõis, vaid Keila kihelkonnas Laulasmaa lähedal asunud suvituskoht ja poolmõis. Selle hoonestuse rajas 19. sajandi lõpul paruniproua Benedicte von Uexküll ning 1891. aastal valmis Soomest toodud sindlitega kaetud härrastemaja. Rahvasuu räägib, et Benedicte istutas roose ka randa, kust need levisid teistessegi ümbruskonna randadesse. 1909. aastast kuni baltisakslaste ümberasumiseni kuulus Kõltsu Mohrenschildtidele.
Vaata 3D-lennul
Ehitatud / mainitud 1891
Stiil Historitsistlik villa
Seisund Säilinud
Saksa nimi Wellenhof
Täna
Maja on taastatud ja seda saab rentida ürituste pidamiseks.
Omanikud von Uexküll1806–1909 von Mohrenschildt1909–1939
Teadmiseks Kuna tegu polnud rüütlimõisaga, seda 1919. aastal ei võõrandatud. Suvitajaid kutsus rannast lõunale kell, mille helin kostis vaikse ilmaga Kersalu randa. Pärast sõda oli majas pioneerilaager.
Fotod ajas arhiiv · Kõltsu mõisahoone, fassaadivaade Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 8033 · ©arhiiv · Kõltsu mõisahoone, vaade Eesti Arhitektuurimuuseum, EAM Fk 8034 · ©arhiiv · Kõltsu poolmõisa härrastemaja Harjumaal Jaan Kristin · Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 167:20 · CC BYarhiiv · Kõltsu mõis (Wellenhof), Klooga Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 887:1018 · ©arhiiv · Kõltsu poolmõisa härrastemaja Hanno Talving · Eesti Vabaõhumuuseum, EVM N 405:608 · ©2015 · Kõltsu mõisa peahoone 2015 Ilme Parik · CC BY-SA 4.02015 · Saal 2015 Ilme Parik · CC BY-SA 4.02015 · Säilinud puitlagi 2015 Ilme Parik · CC BY-SA 4.02015 · Mõisa park 2015 Ilme Parik · CC BY-SA 4.02015 · Purskkaev 2015 Ilme Parik · CC BY-SA 4.0
Lähedal
Hooned on stiliseeritud kujutlused, mitte täpsed mõõdistatud mudelid. Faktid: mois.ee, Eesti Arhitektuurimuuseum, ERR, Vikipeedia. Fotod: MuIS ja Wikimedia Commons, autorid ja litsentsid on iga foto juures.
© 2026 Valev Laube · Valev Laube miniprojekt · valevlaube.com/lab