Keskaega ulatuvat Kammeri mõisat on esmamainitud 16. sajandi keskel ja saksakeelse nime sai see tollastelt omanikelt Dückeritelt. 17. sajandil kuulus mõis Fersenitele, pärast Põhjasõda Rennenkampffidele ja Helmersenidele ning 1856. aastast kuni 1919. aastani Stadenitele; viimane omanik oli Alexander von Staden. Peahoone oli 18. sajandi lõpust pärit ühekorruseline kivihoone.
Pärast võõrandamist kolis peahoonesse kool, mille jaoks hoone ehitati 1960. aastatel kahekorruseliseks. 2009. aastal maja lammutati ja selle asemele ehitati uus koolihoone. Säilinud on mitu kõrvalhoonet, enamik peahoonest ida pool teede ääres.
Omanikud
Dücker16. saj
von Fersen17. saj
von Rennenkampff18. saj
von Helmersen
von Staden1856–1919
Teadmiseks
Mõisas sündis geoloog Gregor von Helmersen (1803–1885), kes koostas Loode-Venemaa esimese geoloogilise kaardi ja uuris esimesena Eesti põlevkivi.
Siin veetis lapsepõlve Saksamaa Liitvabariigi diplomaat Berndt von Staden (sünd. 1919), hilisem suursaadik Ameerika Ühendriikides.
Saksakeelne nimi oli Duckershof.
Fotod ajas
arhiiv · Kammeri kooli tiik ja kõrvalhoone Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 2879:164 · CC BY-NCarhiiv · Kammeri kool endises mõisahoones Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 2879:315 · CC BY-NC