Voltveti mõisa on esmamainitud 1601. aastal. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb selle 17. sajandi omanike Wolffeldtide nimest. Pärast Põhjasõda kuulus mõis Krüdeneritele, kuni 1786. aastal omandasid selle Riidaja mõisast pärit Strykid, kelle käes see püsis 1919. aasta võõrandamiseni; viimane omanik oli Heinrich von Stryk. Enamik säilinud hoonestusest pärineb 19. sajandist Strykide ajast. Kivist hilisklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1830. aastal ja selle keskosa kaunistab nelja sambaga portikus, millel lamavad lõvifiguurid.
Pärast võõrandamist tegutses hoones põllumajandustehnikum, mille tarbeks maja 1930.–1970. aastatel mitu korda ümber ja suuremaks ehitati: peale lisati kolmas korrus ning juurde külg- ja tagatiib. Säilinud on ka mitu tugevalt ümber ehitatud kõrvalhoonet ning maantee ääres mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone.
Omanikud
Wolffeldt17. saj–1737
von Krüdener1737–1786
von Stryk1786–1919
Teadmiseks
Koha praegune nimi Tihemetsa pärineb 1930. aastatest ja on saksakeelse nime Tignitz kohandus eesti keelde; varem tunti paika Voltveti nime all.
Mõisale kuulunud kõrtsihoone maantee ääres on Eesti pikim.
Umbes kaks kilomeetrit mõisasüdamest edelas asub künkal Strykide perekonnakalmistu, millest on alles graniidist väravapostid ja paar purustatud hauatähist.
