Jäärja mõisast on teateid alates 1442. aastast. Pikkade sajandite jooksul oli mõis paljude omanike valduses, nende seas Mengdenid, Bussenid, Engelhardtid ja Gruenewaldtid; viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Johannes von Ungern-Sternberg. Ühekorruseline lihtsa vormiga puidust peahoone ehitati 19. sajandi alguses.
Peahoone on säilinud algsest veidi lühemana ja ka muus osas ümber ehitatuna. Säilinud on mitu stiilset, peamiselt 19. sajandi kõrvalhoonet, näiteks kaaravadega ait ja tall-tõllakuur; mõned kõrvalhooned on varemeis.
Omanikud
von Mengden
von Bussen
von Engelhardt
von Gruenewaldt
von Ungern-Sternberg1919
Teadmiseks
Kuni Põhjasõjani asus Jäärja mõisa lähedal Saarde kihelkonna keskus koos kihelkonnakirikuga.
Mõisa saksakeelne nimi Saarahof on seotud kihelkonna saksakeelse nimega Saara.
Keskajal hõlmas kihelkond ka praegu Lätile kuuluvaid alasid Raamatu (Ramata) ümbruses.
