Uulut mainiti mõisana 1601. aastal. 1799. aastal kinkis keiser Paul I selle Campenhausenitele ja 1819. aastast kuulus see koos Surjuga Staël von Holsteinidele. Gotthard Reinhold Staël von Holstein laskis 1850.–1860. aastatel ehitada suure neorenessansliku lossi, mis oli üks Pärnu ümbruse esinduslikumaid. 1880. aastal külastas mõisa troonipärija, hilisem keiser Aleksander III. 6. detsembril 1917, kui majas paiknesid Vene sõdurid, hävis peahoone tulekahjus.
