Mõis · Harjumaa · Lääne-Harju
Vihterpalu Wichterpal
1293. aastal kuulus Vihterpalu piirkond Lihula tsistertslaste nunnakloostrile ja 1402. aastast Padise kloostrile. Eramõis tekkis pärast läänistamist; mõisat mainiti esimest korda 1623. aastal. 1622. aastal (teistel andmetel 1624) läänistati see Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile ning Rammidele ja nende pärijatele kuulus mõis kuni 1919. aastani. Hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 19. sajandi esimese veerandi lõpul.
Ehitatud / mainitud 19. saj esimese veerandi lõpp
Stiil Hilisklassitsism
Seisund Säilinud
Saksa nimi Wichterpal Täna
Peahoone on alates 1990. aastatest eravalduses ja selle restaureerimine lõpetati 2005. aastal. Endise tall-tõllakuuri kohale on ehitatud hotell.
Omanikud Lihula nunnaklooster1293–1402 Padise klooster1402–16. saj von Ramm1622–1919 Teadmiseks 1914. aastal kuulus mõisale 6909 hektarit maad ja seitse küla. 1913. aastal oli omanik paruness Sofie von Rosen, sündinud von Ramm. Keskajal kuulus piirkond Tallinna komtuurkonda. Fotod ajas 1934 · Vihterpalu mõis lennukilt 1934enne 1940 · Vihterpalu mõis (Wiehterpal), härrastemaja esikülg enne sõdaenne 1940 · Vihterpalu mõis (Wiehterpal), härrastemaja aia poolt enne sõdaenne 1940 · Vihterpalu mõis (Wiehterpal), kavalerimaja enne sõdaenne 1940 · Vihterpalu mõis (Wiehterpal), sild enne sõdaarhiiv · Vihterpalu mõisarhiiv · Vihterpalu mõis2006 · Kõrvalhoone 20062006 · Rohukatusega vana veskihoone 2006Lähedal
Hooned on stiliseeritud kujutlused, mitte täpsed mõõdistatud mudelid. Faktid: mois.ee, Eesti Arhitektuurimuuseum, ERR, Vikipeedia. Fotod: MuIS ja Wikimedia Commons, autorid ja litsentsid on iga foto juures.
© 2026 Valev Laube · Valev Laube miniprojekt · valevlaube.com/lab
