Tohisoo mõis asutati arvatavasti 17. sajandil, mil see kuulus Burtidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõis mitu omanikku ning 1744. aastal läks see päranduse teel Berend Johann von Wrangellile; Wrangellid valdasid seda 1919. aastani. Vanem puidust peahoone põletati 1905. aastal. Praegune historitsistlik peahoone valmis 1910. aastatel. Hoonet iseloomustavad maakivist vundament ja keeruka kujuga viilud fassaadi kolmel risaliidil; peasissepääs on kujundatud väikese hulknurkse eenduva ehitisena. Tagakülg on keskelt kahekorruseline ja seal on väike veranda.
Pärast võõrandamist kolis peahoonesse kool, mille jaoks ehitati 1938. aastal fassaadipoolsele osale teine korrus; tagakülg on säilitanud enam-vähem algse ilme. Mõisahoones tegutsevad Kohila haridusasutused. Säilinud on suur park ja mõned kõrvalhooned; mõisakompleks jääb nüüd Kohila aleviku piiridesse.
Omanikud
Burt17. saj
von Bellingshausen18. saj
von Bock
von Essen
von Korff1744
von Wrangell1744–1919
Teadmiseks
Viimane omanik Benita von Wrangell abiellus 1920. aastatel rootslase Carl Mothanderiga, kes kirjutas balti aadli elust raamatu „Parunid, eestlased ja enamlased“.
Vana, 1905. aastal põletatud peahoone keldrid on säilinud praegusest majast jõe pool.
