Mõis · Lääne-Virumaa · Tapa
Jäneda Jendel
Jänedat mainiti mõisana 1510 ja viimased omanikud olid von Benckendorffid. Raudkivist ja punasest tellisest kõrvalhooned kerkisid 19. sajandi lõpul ning 1915 valmis lossilaadne härrastemaja 1902. aastal põlenud puitmaja asemele. Kultuurilukku on läinud viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg, kelle sõprade hulka kuulusid Maksim Gorki ja H. G. Wells; 1934 lõpetas Wells Jänedal oma memuaaride kolmanda köite.
Ehitatud / mainitud 1913–1915
Stiil Historitsism (lossilaadne)
Seisund Säilinud
Saksa nimi Jendel Täna
Mõisas tegutseb Maamajanduse Infokeskus; ansamblit seob ühtne raudkivi ja punase tellise laad.
Omanikud Taube16. saj–17. saj von Fersen17. saj–18. saj von Löwenstern18. saj–19. saj von Benckendorff19. saj–1919 Teadmiseks Kõrge telliskorstnaga viinavabrik ehitati 1888–1890. 1921 toodi Jänedale Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kooli 82 aasta jooksul õpetati välja 2308 agronoomi. Fotod ajas 1903 · Jäneda mõis1903 · Jäneda mõis1930 · Jäneda mõisa uus peahoonearhiiv · Jäneda mõisa vana peahoone (põles 1902)arhiiv · Jäneda mõisa vana peahoone aiapoolt (põles 1902)arhiiv · Jäneda mõis mesipuudega1984 · Jäneda mõis2014 · Mõisa vesiveski 20142014 · Raudkivist tall 20142020 · Peahoone 20202021 · Peahoone 2021Lähedal
Hooned on stiliseeritud kujutlused, mitte täpsed mõõdistatud mudelid. Faktid: mois.ee, Eesti Arhitektuurimuuseum, ERR, Vikipeedia. Fotod: MuIS ja Wikimedia Commons, autorid ja litsentsid on iga foto juures.
© 2026 Valev Laube · Valev Laube miniprojekt · valevlaube.com/lab
