Jägala mõis pärineb keskajast, mil see kuulus Tallinna piiskopile; varaseimad teated pärinevad 1424. aastast. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardiedele ja Scheidingutele ning 1747. aastast kuni 1919. aastani Brevernitele. Tõenäoliselt 1750.–1780. aastatel ehitati väike murdkelpkatusega ühekorruseline barokne peahoone, mille fassaadi ilmestasid liseenid ja keskel ühe akna laiune pealeehitis ovaalaknaga kolmnurkfrontooniga. 19. sajandi teisel poolel lisati puitpitsilised verandad ja tagaküljele kaks pikka tiibhoonet.
Mõisasüda asub kaitseväe suletud alal ja kuulub koos hilisema sõjaväelinnakuga Kaitseväe Logistikakeskusele. Peahoone on säilinud enam-vähem 19. sajandi lõpu kujul.
Omanikud
Tallinna piiskopkondkeskaeg–16. saj
De la Gardie17. saj
Scheiding17. saj
Bohn1731–1747
von Brevern1747–1919
Teadmiseks
1920. aastatel kolis mõisa Eesti kaitsevägi ja Jägalast sai Eesti Vabariigi lennuväebaas.
Pärast Teist maailmasõda asus mõisas Nõukogude armee kõrgem poliit-ehituskool.
Avar park paiknes erandlikult mitte peahoone taga, vaid sellest lääne pool.