16. ja 17. sajandi vahetusel rajatud Veltsa oli pikka aega ühises omanduses naabruses olevate Keblaste ja Aru mõisatega. 1818. aastast kuni 1919. aastani kuulus mõis Uexküllidele; viimane omanik oli Nathalie von Uexküll. 1850. aastatel sai Veltsast Keblaste asemel uus esinduskeskus ning umbes 1853 valmis inglise maamõisaid jäljendav kiltkivikatusega peahoone. Osalt ühe-, osalt kahekorruselise maja katust kaunistasid inglaslikud viilud ja keskel väike haritorn. Rajati ka suur inglise stiilis park.
Peahoonest on alles varemed, millel on veel tükike algset kiltkivikatust; haritorn kadus juba 1920.–1930. aastate paiku. Muljet avaldavad juustukoja ja meierei varemed tuudorstiilis läbisõiduavaga. Sissesõiduteed ääristavad kaks graniitobeliski.
Omanikud
von Uexküll1818–1919
Teadmiseks
Veltsa ja Keblaste mõisa vahele rajati esinduslik allee, mille põlde läbinud osa on tänaseks üles küntud.
Kuna peahoone jäi kõrvalhoonetega võrreldes üsna tagasihoidlikuks, oli arvatavasti kavas ehitada veel suurem maja.