Väimela esimesed teated pärinevad 1590. aastast, kui see oli Poola ajal Kirumpää staarostkonna riigimõis. 1744. aastal kinkis keisrinna Elisabeth endise Kirumpää lossi maad kantsler Bestužev-Rjuminile. 18. sajandi lõpust kuulus mõis Richteritele, kelle ajal ehitati ühekorruseline lameda katusega peahoone ja kaarmüüridega selle külge liidetud kaks tiibhoonet, mis moodustasid auhoovi. 1870. aastast kuni võõrandamiseni olid omanikeks Loewenid.
Taganevad bolševikud süütasid peahoone 1919. aastal; 1922. aastal valmis samale kohale kolmekorruseline koolimaja. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS-ile.
Omanikud
Bestužev-Rjumin1744–1749
von Müller1749–1759
Schumann1759–18. saj
Rehbinder18. saj–18. saj
Richter18. saj lõpp–1870
von Loewen1870–1919
Teadmiseks
Mõisa kutsuti ka Väimereks.
Mõisasüdames tegutses 1920. aastast põllutöökool, nõukogude ajal näidissovhoostehnikum.
Peahoone sai tulekahjus kannatada ka 1950. aastatel ja 2018. aasta oktoobris.
Fotod ajas
1929 · Väimela põllutöökool 1929 Võrumaa Kutsehariduskeskus · Public domain2010 · Väimela mõis 2010 Toomas Tsamoot · CC BY 3.02012 · Väimela mõisa peahoone 2012 Ivar Leidus · CC BY-SA 3.0 EE2013 · Peahoone esikülg 2013 Vaido Otsar · CC BY-SA 3.0 EE2019 · Peahoone 2019. aasta kevadel Vaido Otsar · CC BY-SA 4.0
