Suure-Lähtru mõisa maad läänistati 1560. aastal Egert von Alenile. 1590. aastal sai mõisa isandaks Menschik Baranoff ja Baranoffid valdasid seda 1836. aastani. Kahekorruselise varaklassitsistliku peahoone ehitas aastatel 1775–1778 Karl Gustav von Baranoff pulmakingituseks oma vanimale pojale Christoph Heinrichile. Hoone projekteeris arhitekt C. J. Jänichen ja stukklaed kavandas Johann Caspar Mohr. 1836. aastal müüdi mõis Heinrich von Strykile ja 1856. aastal Thomas von Rammile; viimane omanik enne 1919. aasta maareformi oli Theodor Boustedt.
Pärast 1919. aasta maareformi oli mõisahoones kohalik kool, kuni hoone võttis üle kolhoos. Praegu on mõis eravalduses ja restaureeritud; mõisaportaali andmeil pakub see ruume vastuvõttudeks, seminarideks ja muudeks üritusteks. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned.
Omanikud
von Alen1560
Baranoff1590–1836
von Stryk1836–1856
von Ramm1856
Boustedt1919
Teadmiseks
Hoonet ehib barokne trepp, mille poste kaunistavad rokokoostiilis nikerdused.
Peahoones on säilinud vanu põrandaid, uksi ja stukki.
Baranoffide ajajärk Suure-Lähtrus kestis ligi kaks ja pool sajandit, 1590. aastast 1836. aastani.
Fotod ajas
2011 · Suure-Lähtru mõisa peahoone 2011 Ren12 · CC BY-SA 3.0 EE2011 · Suure-Lähtru mõis 2011 Laima Gūtmane (simka) · CC BY-SA 3.02014 · Suure-Lähtru mõisa peahoone 2014 Athanasius Soter · CC BY-SA 3.0 EE2014 · Suure-Lähtru mõisa meierei 2014 Athanasius Soter · CC BY-SA 3.0 EE2014 · Suure-Lähtru mõisa kuivati 2014 Athanasius Soter · CC BY-SA 3.0 EE
