Norra mõisat on esmamainitud 1569. aastal ja eestikeelse nime sai see pikaaegsetelt omanikelt Knorringitelt. Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati arhitekt Kranhalsi projekti järgi 1790. aastatel. Hoone tegid ainulaadseks illusionistlikud maalingud, mis katsid suure osa teise korruse esindusruumide seintest. 1908. aastast kuni 1919. aastani kuulus mõis Charles von Lilienfeldile. Pargile oli iseloomulik keerukas tiikide ja kanalite süsteem, mis oli ühendatud lähedal asuvate võimsate Norra allikatega.
Pärast võõrandamist oli majas kuni 1970. aastateni kool. Seejärel seisis hoone tühjalt ja muutus 1980. aastate lõpuks varemeiks: hävisid katus, laed ja enamik maalinguid. 1996. aastast on mõis eraomanduses ja suures osas varemeist taastatud.
Omanikud
von Knorring
von Lilienfeld1908–1919
Teadmiseks
Saksakeelne nimi Kaltenborn tähendab külma allikat ja viitab lähedal asuvatele võimsatele Norra allikatele.
Majandusmõisana kasutati Norra kõrvalmõisat Udevat, mistõttu oli Norras kõrvalhoonetest vaid pikk kaaristuga tall-tõllakuur.
Peahoone teise korruse seinu kattisid illusionistlikud maalingud.
