Keskajal kuulus Kuimetsa ümbrus Tallinna Mihkli nunnakloostrile. 1345. aastal esmamainitud mõis ehitati arvatavasti 15. sajandi algul välja kolmekorruselise tornlinnusena, mille kahte nurka kaunistasid väikesed konsooltornid. Linnus purustati Liivi sõjas 1574. aastal, kuid veel 1820. aastatel seisis torn täies kõrguses. Hiljem kuulus mõis Eestimaa rüütelkonnale. 18. sajandil ehitati väike ühekorruseline kivist peahoone, mis põletati 1905. aastal ja taastati enam-vähem endisel kujul. Pärast võõrandamist kolis majja kool, kuid 1941. aastal hoone põles ja jäi varemeisse.
Peahoonest on järel vaid väike varemeteküngas üksikute müürijuppidega. Tornlinnusest on alles ainult esimene korrus, mis on rusukünka alla mattununa kasutusel keldrina. Säilinud on suur park ja mitu ümberehitatud kõrvalhoonet; aidas tegutseb rahvamaja.
Omanikud
Mihkli kloosterkeskaeg–16. saj
Eestimaa rüütelkond1919
Teadmiseks
1820. aastatel tehtud joonis näitab tornlinnust veel täies kõrguses.
Mõisa aidas tegutseb rahvamaja.
Saksakeelne nimi oli Kuimetz.
Fotod ajas
1827 · Kuimetsa tornlinnus 1827, Carl Faehlmanni joonis Carl Faehlmann · Public domain1906 · Kuimetsa mõis pärast 1905. a ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist Nikolai Königsfest · Eesti Ajaloomuuseum, AM _ 13814:9/a F 14395 · CC BY1906 · Kuimetsa mõis pärast 1905. a ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist Nikolai Königsfest · Eesti Ajaloomuuseum, AM _ 13814:9/b F 14396 · CC BY
