Võhmuta mõis rajati 17. sajandi teisel poolel ja oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõenäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärit puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi algul ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks, mille fassaadi keskosale lisati nelja sambaga kolmnurkfrontooniga portikus. Umbes 1800–1810 ehitati esiväljaku äärde sarnased ait ja tall-tõllakuur ning peahoone vastu nn võiduvärav – Eestis ainulaadne klassitsistlik väravahoone, mida peetakse 1812. aasta sõja mälestusmärgiks. Mõis kuulus enne võõrandamist Zoege von Manteuffelitele.
Kompleks on suures osas lagunenud: tall-tõllakuur on ümber ehitatud ja ait varemeis. Võiduvärav on kaotanud mitu sammast; eraomanik on varisemisohtliku väravahoone toestanud.
Omanikud
Zoege von Manteuffel1919
Teadmiseks
Võiduvärava ava ääristasid paarissambad ja selle kohal oli kõrge frontoon.
19. sajandi keskel lisati peahoonele tiibhoone ja parempoolne ots ehitati kahekorruseliseks.
Pool kilomeetrit lõuna pool metsaservas asub Zoege von Manteuffelite perekonnakalmistu.
