Keskaegne linnus · Harjumaa · Tallinn (Pirita)
Pirita klooster Marienthal
Püha Birgitta kloostri asutasid 1407. aastal kolm Tallinna kaupmeest ja ehitustöid alates 1417 juhtis üks neist, Hinrich Swalbart. 1436. aastal pühitsetud kirik oli 1360 ruutmeetriga keskaegse Eesti suurim kirikuhoone ning selle läänevii kõrgub 35 meetrini. Klooster oli mõeldud 60 nunnale ja oli Vana-Liivimaa suurim. Ivan IV väed rüüstasid selle 1575 ja põletasid lõplikult 1577.
Ehitatud / mainitud 1417–1436
Stiil Hilisgooti birgitiinide klooster
Seisund Põletati 1577
Saksa nimi Marienthal Täna
Kiriku kõrge läänevii ja müürid on konserveeritud varemetena; kõrval on Pirita vana kalmistu ja tegutseb taas birgitiinide klooster.
Omanikud Birgitiinide ordu1407–1577 Teadmiseks Ladinakeelne nimi Vallis Mariae tähendab „Maarja org“. Kirik oli seest 24 × 56 meetrit – keskaegse Eesti suurim. Esimesed väljakaevamised juhtisid 1934–1936 Sten Karling ja Armin Tuulse. Fotod ajas 1832 · Pirita kloostri varemed1835 · Pirita kloostri varemed1836 · Pirita kloostri varemedu 1870 · Kloostri varemed jõe poolt, esiplaanil parv1925 · Pirita ja kloostri varemed1935 · Pirita kloostri varemed1935 · Pirita kloostri varemedarhiiv · Pirita kloostri varemed, postkaart 20. saj algusestarhiiv · Pirita kloostri varemed, postkaart 20. saj algusestarhiiv · Pirita kloostri varemed, albumilehtarhiiv · Pirita kloostri varemedarhiiv · Pirita kloostri varemedLähedal
Hooned on stiliseeritud kujutlused, mitte täpsed mõõdistatud mudelid. Faktid: mois.ee, Eesti Arhitektuurimuuseum, ERR, Vikipeedia. Fotod: MuIS ja Wikimedia Commons, autorid ja litsentsid on iga foto juures.
© 2026 Valev Laube · Valev Laube miniprojekt · valevlaube.com/lab
