Lõve eraldati omaette mõisaks 1718. aastal Caspar von Dreilingi päranduse jagamisel. 1750. aastatel läks mõis Anrepidele, kelle käes see püsis 1919. aastani. Tõenäoliselt 1760.–1770. aastatel kerkis siia üks tolle aja Lõuna-Eesti suurejoonelisemaid barokseid peahooneid: täiskahekorruseline maja, mille poolkelpkatus oli ehitatud mansardkatusena, nii et katuse alla mahtus ka kolmas korrus. Fassaadi kaunistused olid äravahetamiseni sarnased naabruses asuva Helme mõisaga, mis lubab oletada sama ehitusmeistri tööd. Interjööre ehtisid uste rokokoolõikelised tahveldised ja baroksete nikerdustega valgmikud. Kõrge künka otsas seisev maja jättis sihitee lõpus eemalt väga majesteetliku mulje.
Peahoonest on alles vaid madalad müürinurgad rohtunud vundamendil. Säilinud on mitu kõrvalhoonet ja kaunis park. Pool kilomeetrit kirdes metsatukas asub metsistunud Anrepide perekonnakalmistu.
Omanikud
von Dreiling1718
von Anrep1750. aastad–1919
Teadmiseks
Peahoone sai Vabadussõjas tugevaid purustusi ning see lammutati 1920. aastate teisel poolel ehitusmaterjaliks.
Peahoonest edelas, teisel pool tiiki, seisis 19. sajandi teisel poolel Šveitsi stiilis puitpitsidega kujundatud sepikoda.
