Keavat mainiti esimest korda 1480. aastatel ja pikka aega kuulus see naabruses asuva Ingliste mõisa omanikele. 1767. aastal sai mõisa Gustav Wilhelm von Staal, kes ehitas 1770.–1780. aastatel esindusliku varaklassitsistliku peahoone. Seda iseloomustas kaarakendega kolme akna laiune pealeehitis kolmnurkfrontooniga ning otstel paiknevad silindervõlvidega tiibehitised – Eestis ainulaadsed –, mida kasutati arvatavasti tõllakuuridena. 1853. aastast kuni 1919. aastani kuulus mõis Fersenitele. 1905. aastal maha põletatud hoone taastati algsele lähedasel kujul.
Peahoone varemed on kultuurimälestis. Kõrvalhoonetest on kauneim 19. sajandi lõpu historitsistlik kaarakendega viljakuivati; ülejäänud on enamasti varemeis või hävinud.
Omanikud
von Anrep1561–1680
von Engdes1680–18. saj
von Staal18. saj–1808
von Rosen1808–1822
von Lilienfeld1822–1830
von Rosen1830–1853
von Fersen1853–1919
Teadmiseks
Otstel paiknevad silindervõlvidega tiibehitised on Eestis ainulaadsed.
Keava valitsejamaja, tuuleveski, tall, kuivati, ait ja tall-tõllakuur on kultuurimälestised.
