Kabala mõisat on esmamainitud 1469. aastal. 16.–17. sajandil kuulus see Hastferitele ja Krusensternidele, 1797. aastal omandas selle Kehtna mõisa omanik Frommhold von Vietinghoff ning enne 1919. aastat kuulus mõis Kuusiku omanikule Otto von Lilienfeldile. Paksude müüridega arhailine peahoone järgib vanabalti mõisahoone planeeringut. Suur osa keldritest ja müüridest pärineb arvatavasti keskajast: jõeäärne küngas sobib ideaalselt vasallilinnusele ja ebakorrapärane müüriladu viitab vanade ehitiste ümberehitamisele. Lõpliku kuju ja kõrge kelpkatuse sai maja arvatavasti 18. sajandi lõpul, kui seda pikendati paremast otsast.
Mõisahoones on asunud vallavalitsus ja raamatukogu. Säilinud on hulk kõrvalhooneid, neist vaatamisväärseim on 18. sajandist pärit viie kaaravaga ait, millele lisati 20. sajandi algul kahekorruseline kuivatihoone.
Omanikud
von Hastfer16. saj
von Krusenstern17. saj
von Vietinghoff1797
von Lilienfeld1919
Teadmiseks
Peahoone keskel asub üks Eesti ruumikamaid mantelkorstnaid, mille sisemõõtmed on umbes 4 × 6 meetrit.
Väike eeskoda ja kaaraknad pärinevad 1860. aastate ümberehitusest.
Saksakeelne nimi oli Kappel.
Fotod ajas
2011 · Kabala mõisa peahoone 2011 Iifar · CC BY-SA 3.0 EE2011 · Kabala mõisa peahoone 2011 Iifar · CC BY-SA 3.0 EE2011 · Kabala mõisa viie kaaravaga ait 2011 Iifar · CC BY-SA 3.0 EE2011 · Kabala mõisa park 2011 Iifar · CC BY-SA 3.0 EE
