Jõgeva mõis asutati 16. sajandi lõpul ja 1750. aastatest kuni 1919. aastani kuulus see Manteuffelitele. Mõisa nimi on seotud asukohaga Pedja jõe saarel. Katusekorrusega keskmise suurusega kivist peahoone ehitati algsel kujul arvatavasti 19. sajandi esimesel poolel, kuigi see võib olla ka vanem. Tollal oli poolkelpkatusega maja fassaadil kolme akna laiune teise korruse pealeehitus. 19. sajandi teisel poolel lisati vasakusse otsa veranda ja ette kahekorruseline osa, mis varjas fassaadi keskosa.
Pärast võõrandamist alustas mõisas tööd sordiaretusjaam, millest kasvanud Jõgeva sordiaretuse instituut kasutab suurt osa mõisahoonetest tänini. Säilinud on mitu kõrvalhoonet, sealhulgas veskihoone ning suured lauda- ja tallikompleksid.
Omanikud
von Manteuffel1750. aastad–1919
Teadmiseks
Jõgeva linn ei tekkinud mõisa juurde, vaid 2 kilomeetrit lõuna poole 1876. aastal rajatud raudteejaama juurde, mis sai mõisa nime.
Pärast võõrandamist tegutses mõisas sordiaretusjaam.
Saksakeelne nimi oli Laisholm.
Fotod ajas
2012 · Jõgeva mõisa peahoone 2012 Toivo Laan · CC BY-SA 3.0 EE2012 · Jõgeva mõisa peahoone 2012 Toivo Laan · CC BY-SA 3.0 EE2012 · Jõgeva mõisa vesiveski 2012 Toivo Laan · CC BY-SA 3.0 EE2012 · Jõgeva mõisa park 2012 Toivo Laan · CC BY-SA 3.0 EE
